Traditsioonilised Eesti jõulutoidud

Detsembri saabudes algab pidustuste hooaeg – ettevõtete aastalõpu üritused, kohtumised sõprade ja tuttavatega ning muidugi jõulude tähistamine erinevates variatsioonides. Seega on aeg hakata mõtlema sellele, mida sel aastal jõululauale panna.

Traditsioonilised eesti  jõulutoidud on alati kindla peale minek. Eestlaste klassikaliselt jõululaualt ei puudu kunagi kartul, ahjuliha, hapukapsad ja verivorstid pohlamoosiga. Muidugi on seal ka sült, heeringas, marineeritud kõrvitsasalat ning piparkoogid. Need on maitsed, mida mäletame juba oma lapsepõlvest ja mis tekitavadki selle erilise jõulutunde. Jõulutoidud vanasti olid üsnagi sarnased ning sealtki ei puudunud sealiha (poolik seapea) ja jõuluvorstid (mis olid küll esialgu valged ja koosnesid sibulast ja tangust), kuid lisaks olid olulisel kohal ka õlu ja jõululeib (karask). Söödi ka naerist, ube, kapsaid ja kala. Magusatest jõulutoitudest söödi kringlit. Usuti, et jõululaud peab olema väga rikkalik, et kõik saaksid süüa nii palju kui jaksavad, et uuel aastal oleks alati leib laual, oleks tervist ja jõudu ning leiduks tööd. Söödi lausa 7, 9 või 12 korda jõuluöö jooksul.

Tänapäeval võib muidugi jääda traditsioonide juurde ja eesti jõulutoidud on väga maitsvad, kuid alati võib proovida ka midagi teistsugust. Näiteks teha sel aastal jõulutoite, mida süüakse mujal maailmas.

Eesti jõululauale sarnased on saksa jõulutoidud, sest seal süüakse palju liha (jänese- ja linnuliha), kartulit, hapukapsaid ja piparkooke. Eriti populaarne on Saksamaal jõulude ajal süüa jõuluküpsetist, mida kutsutakse Stollen´iks. Tegemist on kuivatatud ja suhkrustatud puuviljadest ning pähklitest tehtud leivaga, mille sisse pannakse martsipani ja peale raputatakse tuhksuhkrut.

Poolas serveeritakse poola jõulutoidud 12 toidukorrana. Alustatakse suppidega (peedisupp, seenesupp), millele järgnevad karpkala, pelmeenid, praekapsas ja kapsarullid. Süüakse ka piparkooke, mooniseemnekooki ja jõulukompotti.

Eesti jõulutoidud ja vene jõulutoidud on sarnased, kuna sealt ei puudu klassikaline kartulisalat või rosolje ning sült või keedetud veisekeel. Küll aga on vene jõululaual nii nisust või riisist puding mee, mooniseemnete, hakitud marjade ning puuviljadega kui ka meega magustatud puuviljakompott ja pärmitaignast pirukad.

Mingil määral eesti jõulutoitudele sarnased on ka rootsi jõulutoidud, sest au sees on heeringas, aga laualt ei puudu ka lihapallid ja vorstid, mis Eestis jõulude ajal tavapärased jõulutoidud ei ole. Magustoiduks on riisipuder kaneeliga, koogid ja kindlasti juuakse glögi või Julmust, mis on väga traditsiooniline Coca-colale sarnanev, kuid erinevate vürtsidega maitsestatud kihisev alkoholivaba jook.

Seega ülal nimetatud riikide jõululaual olevad toidud on suures osas sarnased sellele, millised on jõulutoidud eestis ehk ikka põhiliselt liha, kapsas ja kartul. Magusad jõulutoidud on aga need, mille osas võiks teiste riikide jõulutoitudest eeskuju võtta. Kaneeliga maitsestatud riisipuder jääb ehk Eestis siiski liiga tüüpiliseks hommikusöögiks, et seda pidulikul jõululaual serveerida, kuid miks mitte proovida teha näiteks mooniseemnekooki või jõulukompotti selle asemel, et süüa vaid piparkooke või kringlit.